COVID-19 mõju kajastamine majandusaasta aruannetes

Eriolukorra mõju majandusaastaaruannete koostamisele

Kui raamatupidamiskohuslase majandusaasta lõppes 31. detsembril, siis COVID-19 levikust tingitud järgnevate sündmuste osas on tegemist „mittekorrigeeriva aruandekuupäevajärgse sündmusega“ (RTJ 1), mida ei kajastata lõppenud aruandeperioodi bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul kui see on oluline.

Tõenäoliselt on eriolukorra mõju oluline mitmetes tegevusvaldkondades toimetavatele raamatupidamiskohuslastele, kes on sel kevadel oma majandusaasta aruannet koostamas – seda siis kas kiirest negatiivsest mõjust tingituna (nt turismi- ja transpordisektor) või tegevusmahtude äkilisest kasvust tingituna (nt meditsiinitarvete- ja isikukaitsevahendite tootmine ja müük). Kui ettevõtte majandusaasta lõppeb näiteks 31.03.2020 või hiljem, siis ei ole enam tegemist sündmusega pärast aruandekuupäeva, mistõttu kirjeldatud sündmustest tingitud mõjud tuleb kajastada vastava perioodi majandusaasta aruandes.

Võimaliku mõju avalikustamine järgmise perioodi finantsnäitajatele

Vastavalt RTJ 15 nõuetele avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes ja tegevusaruandes pärast aruandekuupäeva toimunud olulised sündmused ja nende võimalik mõju järgmiste perioodide finantsnäitajatele.

Tõenäoliselt on hetkel veel väga keeruline hinnata „võimalikku mõju järgmise perioodi finantsnäitajatele“, kuna COVID-19 levikust tingitud majanduskriisi mõju ei ole veel selgunud, kuid kindlasti on juba praegu võimalik ettevõtjatel hinnata, kas kriisil on ettevõtte järgmise perioodi tegevusmahtudele mõju olemas.

Kui ettevõtja hinnangul näib mõju juba hetkel olevat oluline, siis tuleb raamatupidamise aastaaruandes vähemalt avalikustada, et mõju on tekkinud, kuid selle suurust ei ole hetkel veel võimalik mõõta.

Mittekorrigeerivast sündmusest võib saada korrigeeriv sündmus pärast aruandekuupäeva

Näiteks kui ettevõtja teab juba tänaseks, et tema klient ei ole võimeline oma makseraskuste või tegevuse lõpetamise tõttu tasuma nõuet, mis on kajastatud bilansis seisuga 31.12, siis võib olla vajalik vastav nõue aastaaruande koostamise käigus alla hinnata.

Keerulisemad on asjaolud juba siis, kui aastaaruande koostamise ajaks on selgunud, et ettevõte ei ole võimeline oma tegevust jätkama ja plaanis on likvideerimine järgmise 12 kuu jooksul - siis peaks ettevõte oma aastaaruande koostamisel aluseks võtma juba RTJ 13 „Likvideerimis- ja lõpparuanded“ toodud arvestuspõhimõtted.

Iga ettevõtja peab loomulikult ise hindama, millised on COVID-19 levikust tingitud mõjud just tema ettevõttele ja asjakohaselt informatsiooni oma koostatavas aastaaruandes esitama. Samuti tuleb arvesse võtta, et mida hiljem majandusaasta aruanne koostatakse, seda suurema mahuga ja täpsem on informatsioon, mida avalikustada.

Näiteks võib kasutada sellist informatsiooni esitamise viisi:

Lisa nr xx

Sündmused pärast aruandekuupäeva

2020. alguses ilmnenud koroonaviiruse COVID-19 viiruse puhang on nüüdseks levinud üle kogu maailma, põhjustades häireid ettevõtluses ning majandustegevuses. Koroonaviiruse puhangut loetakse mittekorrigeerivaks sündmuseks pärast aruandekuupäeva.

Kuna olukord on ebakindel ning kiirelt muutuv, ei pea juhatus võimalikuks raamatupidamise aastaaruande koostamisel anda kvantitatiivset hinnangut haiguspuhangu võimaliku mõju kohta ettevõtte järgmise perioodi finantsnäitajatele.

Mõjud õiguspärasele tegevuse jätkamisele

Soovitame tähele panna järgmiseid asjaolusid, mis ei puuduta otseselt eelmise aasta aruande koostamist, kuid on äärmiselt olulised nii ettevõtte õiguspärase käitumise kui tegevuse jätkuvuse aspektidest.

Ettevõtted on viimastel nädalatel saatnud välja töötajatele teatisi nende palkade vähendamise kohta. Seejuures vähendatakse palku minimaalselt 30% töötajatest ning minimaalselt 30% võrra selleks, et kvalifitseeruda Töötukassa eriolukorra abimeetmele, millega hüvitatakse 70% töötajate keskmisest palgast. Tööandjatel on kohustus maksta töötajatele sellises olukorras minimaalselt 150 eurot, kuid tööandja võib maksta ka rohkem. Viimasel ajal on seejuures esile kerkinud asjaolu, et hüvitisreeglid võimaldavad ka tõlgendust, millega tööandja võib maksta töötajatele ka niipalju rohkem, et töötajad võivad saada selle tulemusena vähendatud palga asemel koos Töötukassa hüvitisega kätte rohkem kui 100% algsest palgast. Selline tulemus ei saa olla kooskõlas hüvitismeetme eesmärgiga ning sellistesse tõlgendustesse tuleks töötajate palkade vähendamisel ning tööandja poolt makstava tasu suurust planeerides suhtuda ettevaatusega.

Ettevõtjate seisukohast on oluline veel tähele panna, et ajal, mil mitmed ettevõtjad on olnud kas kohustatud oma töötajad saatma koju karantiini kokkupuute tõttu viirusekandjaga, ei ole selline kohustus kõikehõlmav. Sellise kõikehõlmava kohustuse puudumisel peab ettevõtja, kes on sõlminud rahalise väärtusega lepinguid, reeglina leidma viisi jätkata oma lepinguliste kohustuste täitmist. Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajaliku tööjõu ning toodete hankimisel eriolukorrast tingitult tekkivad tõrked on eelduslikult ettevõtja enda kohustus ning lepingu täitmise tähtaja pikendamise kokkulepe sõltub paljuski lepingu teise poole vastutulelikkusest. Eriti keeruliseks võib kujuneda olukord nendel ettevõtjatel, kes on sõlminud Euroopa Liidu toetustest finantseeritud hankelepinguid (näiteks ehituslepingud), millega seoses on reeglina avaliku sektori tellijatel (põhjendatud) hirm tulevase toetuse tagasinõudmise ees – seda ka juhul, kui nad lepingupartnerile täna eriolukorras vastu tulevad ning nõustuvad lepingu täitmise tähtaja pikendamisega. Seega on suur tõenäosus, et lepingupartner peab avaliku sektori tellijate survel leidma viisi hankelepingu täitmise jätkamiseks ka eriolukorras ning lepingu rikkumise korral ootavad ees märkimisväärsed leppetrahvinõuded.

Kõiki eelnimetatud ja ka muid eriolukorraga seotud asjaolusid tuleb nii eraldi kui kogumina läbi analüüsida sellest aspektist, kas ja kuidas need mõjutavad ettevõtte edasist jätkusuutlikkust.

Kersti Ruut
Vandeaudiitor
Ruut & Partnerid Audiitorbüroo OÜ

Merit Lind
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo CORE Legal OÜ