Kuidas mõjutab Covid-19 raamatupidamise aastaaruannete koostamist?

Märkamatult on 2022. aasta alguseks käes aeg, kus erineval moel kajastatakse viirusest tulenevaid mõjusid äritegevusele majandusaasta aruannetes juba kolmandat aastat järjest.

Tänaseks on eristunud selgelt tegevusvaldkonnad, mis hakkasid kriisis hoogsalt kasvama ning need, mis piirangute tõttu kahanesid järsult või pidid oma tegevuse sootuks lõpetama.

Majandusnäitajate poolest saab lugeda kasvajate hulka eelkõige järgmistes valdkondades tegutsevaid ettevõtteid:

-         meditsiinitarvikute ja keemiakaupade tootjad, maaletoojad ja müüjad;

-         remondi-ja ehituskaupade müüjad;

-         elektroonika ja IT kaupade müüjad;

-         kuller- ja pakiteenuste osutajad.

Kahanejate osas eristusid kiirelt ja selgelt järgmistes valdkondades tegutsevad ettevõtted, kelle hulgast tänaseks on paljud juba tegevuse lõpetanud või pidanud tegema olulisi ümberkorraldusi, et olla suuteline oma tegevusega väiksemas mahus jätkama:

-         reisibürood;

-         majutus- ja toitlustusettevõtted;

-         meelelahutusettevõtted;

-         reisijatevedu, sh laevandus, lennundus ja seotud teenuste osutajad;

-         majutusega seotud kinnisvarainvesteeringute haldajad;

-         spordiklubid ja – keskused.

Kahanejate sektoris tegutsejatele mõeldes, on tähtis aruande koostamisel
hinnata, kas raamatupidamiskohuslase tegevus on üldse jätkuv, arvestades olukorda, milles täna tegutsetakse ja vaadates ettepoole vähemalt järgmised 12 kuud.

Vastusest küsimusele, kas ettevõtte tegevus on jätkuv, sõltub ka valik,
milliste arvestuspõhimõtete kohaselt tuleb aruanne koostada.

Hinnangu andmine ettevõtte tegevuse jätkuvusele ei ole ainult raamatupidaja pädevuses – tegemist on juhtkonna hinnanguga. Raamatupidaja rolliks oleks siinjuures juhtida asjakohaste otsustajate tähelepanu sellele küsimusele, et saada vastav hinnang või kinnitust enne, kui aruannet hakatakse koostama.

Vaadates aruandeid, mis vajavad
audiitorkontrolli, siis võrreldes eelneva 15. aastaga, on viimase kahe aasta jooksul kasvanud kiiresti likvideerimise alustamise ja -lõpparuannete hulk, kus omanikud on otsustanud ettevõtte tegevuse erinevatel põhjustel lõpetada. Likvideerimise puhul on tegemist vabatahtliku tegevuse lõpetamisega ning siia alla ei kuulu pankrotimenetluseni jõudnud ettevõtted.

Kui järelpärimiste tulemusena selgub, et ettevõtte tegevus on plaanis lõpetada järgmise 12 kuu jooksul, siis ei ole enam asjakohane rakendada tegevuse jätkuvuse printsiipi ning aruande koostamisel tuleb lähtuda RTJ 13 põhimõtetest.

Kui kogutud informatsioon otsustajatelt toetab siiski tegevuse jätkamist, on oluline sel korral pühendada tavapärasest mõnevõrra rohkem aega selleks, et enne aruande koostamist mõelda läbi kas ja kuidas COVID-19 levik, seotud piirangud ja üleüldine majanduslik olukord avaldab mõju majandusüksuse
tegevusele ja seotud finantsnäitajatele.

Eelkõige on vajalik otsida vastuseid järgmistele küsimustele:

-         kuidas COVID-19 on mõjunud meie klientidele?

-         kas suudame ise oma kohustusi täita?

-         kas töötajad on saanud enne aruandekuupäeva koondamisteatisi?

-         kas juhtkond teab midagi, mida raamatupidaja (veel) ei tea, kuid mida peaks              aastaaruandes kajastama või avalikustama?

-         kas peab midagi tegema teisiti kui „tavaliselt“?

Eelkõige tasub analüüsi käigus pöörata tähelepanu järgmistele bilansikirjetele:

Nõuded

Kas koroonakriis on avaldanud mõju meie klientidele? Kas kliendid on jätkuvalt suutelised arveid tasuma või on tänaseks juba tekkinud võlgnikke ning nõuete osas oleks vajalik viia läbi allahindlus, kuna arvete laekumine on muutunud ebatõenäoliseks.

Koroonakriisis on tekkinud ka „pahalasi“, kes kasutavad ära olukorda seoses müüja tulude kahanemisega kriisi ajal ning tellivad kaupu või teenuseid ilma, et neil olekski kavatsust nende eest tasuda. Sellel teemal on paljud ettevõtjad saanud valusaid õppetunde juba eelmisest kriisist ja oma krediidipoliitikat on muudetud - kaupu-teenuseid väljastatakse ettenägelikult ettemaksete alusel.

Ettemaksed (nii tehtud kui saadud)

Arvestades, et koroonakriis on olnud ülemaailmne, siis on mõistlik järgi uurida, kas ettemakseid saanud hankijad on veel tegutsevad ja kas kõik tehtud ettemaksed on realiseeritavad? Näiteks reisibüroode puhul tuleks tuvastada, kas teenuse osutaja Egiptuses või Türgis veel tegutseb ja saab kriisi ajal ära jäänud reiside osas tulevikus jätkuvalt majutust pakkuda.

Kui ettevõte on ise ettemaksete saajaks, siis tuleb veenduda, kas ollakse võimeline lubatud teenust osutama, kaupa tarnima või kliendile raha tagastama? Näiteks kui suured kontserdid on piirangute tõttu ära jäänud, siis kas korraldaja on võimeline soovijatele vajadusel piletiraha tagasi maksma?
Kui seda ei suudeta, tuleb juhatusel varakult vajalikud meetmed tarvitusele võtta, et vältida püsivat maksejõuetust.

Varud

Kehtestatud piirangute tingimustes on olnud ettevõtetel piiratud võimalused oma kaupu müüa. Aruande koostamisel tuleb jõuda selgusele, kas ettevõttel on lattu jäänud tooteid, mida ei ole enam võimalik enam realiseerida, kuna nende säilivustähtaeg on möödunud. Kui selliseid varusid tuvastatakse, tuleb läbi viia vastav allahindlus hiljemalt aruande koostamise käigus.

Inventuure planeerides tasub mõelda, kas saab sel aastal protseduuri füüsiliselt läbi viia (nt juurdepääsupiirangutega asutustes, sh haiglad, hooldekodud) või peaks kavandama muid viise, kuidas saab varad aruandekuupäevaks üle loetud. Tasub teada, et kui varud on ettevõtte aruande jaoks olulised, on vajalik ka
audiitori osalus inventuuril.

Kinnisvarainvesteeringud ja põhivarad

Kuigi praegusel ajal võib arvata, et kinnisvaral läheb suhteliselt hästi, tuleb siiski tähelepanu pöörata asjaolule, et kui kinnisvarainvesteering on seotud majutusteenuse osutamisega või meelelahutuse pakkumisega, tuleb jälgida, millist põhimõtet ja arvestusmeetodit on kasutatud kinnisvarainvesteeringu kajastamisel. Kui kinnisvarainvesteeringu väärtuse kajastamisel rakendatakse õiglase väärtuse meetodit, mille hindamise aluseks on diskonteeritud tulevaste perioodide rahavood, siis uue hinnangu läbiviimisel võib olla oluline mõju kinnisvarainvesteeringu väärtusele, kuna ennustatavad rahavood on märgatavalt vähenenud.

Kui kasutatakse väärtuse määramisel eksperthinnangut, siis tuleks ka see ära tellida piisava ajavaruga enne majandusaasta aruande koostamisega alustamist.

Samuti ei või unustada, et põhivarade osas tuleb läbi viia vara kaetava väärtuse test juhul, kui tuvastatakse vara väärtuse langusele viitavaid märke. Sellisteks märkideks võivad osutuda näiteks asjaolud, et mitmes aasta järjest teenitakse kahjumit, tootmismahtudes või müügituludes on olulised langused või olulise tähtsusega kliendid on oma tegevuse lõpetanud.

Laenu- ja muud kohustised

Kuna ettevõtete finantsnäitajad võivad kriisis muutuda järsult, siis on vajalik üle vaadata, kas laenulepingud sisaldavad kovenante ehk laenude eritingimusi. Tavaliselt on eritingimuseks eelkõige suhtarvud, millede tähelepanuta jätmine võib ettevõttele kaasa tuua pikaajalise laenu varasema tagasi kutsumise panga poolt või edaspidise intressimäärade muutumise. Laenulepinguid tuleb lugeda hoolikalt ning eritingimustes näidatud suhtarvud juba varakult välja arvutada, et vajadusel saaks enne majandusaasta lõppemist pangaga vajalikud
kokkulepped sõlmida.

Tänaseks on oluliselt kasvanud nii ehitusmaterjalide, seotud teenuste kui ka transporditeenuste hinnad, mistõttu tuleb ettevõtetel, kelle lepingute täitmine sõltub eelpool toodud teenuste sisendhindadest, hinnata kriitiliselt, kas suudetakse võetud kohustusi täita varasemalt müügilepingutes kokku lepitud hindadega. Kui selgub, et lepingud, mille arvestamisel raamatupidamises kasutatakse valmidusastme meetodit, on kahjumlikud, siis tuleb ka kahjum kajastada
perioodis, kui see selgub (vt RTJ 10, p 28).

Aruande koostamisel tuleb järgi uurida, kas on selgunud kohustisi, mis võivad tulevikus realiseeruda (tõenäosus peaks olema juhtkonna hinnangul üle 50%). Näiteks aruandeperioodil alanud kohtuvaidlused või ka varasemalt antud käendused, mis tänaseks võivad olla realiseerunud, kuna käenduse saaja ei ole enam võimeline ise oma kohustusi täitma. Kui selliste kohustiste realiseerumise
võimalikkus on pigem tõenäoline, siis tuleks vastavad summad kajastada aastaaruandes eraldistena.

Omakapital

Kui ettevõte on teeninud järjest mitmendat aastat kahjumit, siis aruande-
kuupäeval tuleb veenduda, kas omakapital vastab äriseadustikus kehtestatud nõuetele. Kui vastavad nõuded täidetud ei ole, tuleb avalikustada juhatuse poolt tegevuse jätkuvuse plaan nii tegevusaruandes kui ka raamatupidamise aastaaruande lisades.

Kokkuvõtteks

Juba praegu on päris õige aeg alustada aastaaruande koostamise valmistumise protsessiga, et õigeaegselt kaasata nii otsustajad kui vajadusel eksperte, 
et vajalikud otsused ei jääks aastaaruande koostamisel „viimasele minutile“.

Samuti soovitame võimalikult varakult sõlmida kokkulepped ajakava osas
audiitoriga, kuna ettevõtjaportaalis on audiitorkontrolli kohustusega seotud kontrollid automaatsed ning auditi või ülevaatuse piirmäärade ületamise korral ei võimalda süsteem aruannet esitada registrile ilma vandeaudiitori aruandeta. Kui audiitorteenuse vajadus selgub alles aruande esitamise käigus, on suhte-
liselt keeruline leida kiiresti vandeaudiitorit, kes töövõtu saaks teostada, kuna ka audiitorteenuste pakkujate arv väheneb jätkuvalt igal aastal.