Erikontroll - kontroll juhtorganite tegevuse üle

Seega kohusetundlikul ettevõtjal (kui ta ise ei osale äriühingu juhtorganite tegevuse) tekib aeg-ajalt õigustatult kahtlustav küsimus, kas minu osalusega ettevõttes tehakse ettevõttele kahjulikke või ebaseaduslikke tehinguid? Kui kord selline mõte on juba tekkinud, siis ei tohiks seda ignoreerida.

Kahtluste hajutamiseks tuleb esmalt äriühingu juhatuselt küsida asjakohast teavet

Osanikul on õigus saada teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega (ÄS §166). Erinevalt osanikust on aktsionäril õigus juhatuselt saada teavet üksnes aktsionäride üldkoosolekul (ÄS § 287) ning lisaks on tal võimalik teha järelvalvet juhatuse tegevuse üle äriühingu nõukogu kaudu (ÄS § 316).

Kui juhatus keeldub teabe andmisest või ei tee seda nõutud ulatuses, mistõttu osanikud/aktsionärid ei saa hinnata juhatuse tegevuse õiguspärasust ning otstarbekust, siis osanikel/aktsionäridel on õigus nõuda erikontrolli läbiviimist. Osaühingu/aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli läbiviimise õiguslikud alused ja erikontrolli läbiviija määramise kord on ammendavalt sätestatud (ÄS) §-des 191 ja 330.

Erikontroll

Erikontroll on protseduur, mille kaudu on osanikel/aktsionäridel võimalus saada erapooletu spetsialisti arvamus äriühingut puudutavate varaliste küsimuse kohta. Erikontroll peab olema sõltumatu, mistõttu selle tulemus ei pruugi alati jõuda osanike/aktsionäride arvatava või oodatava tulemuseni.

Erikontrolli eesmärgiks on selgitada välja, kas esineb tõendusmaterjali, millele tuginedes tuleb esitada nõudeid juhatuse liikmete vastu või tekkinud kahtlustel puudusid alused.

Erikontrolli läbiviijaks võivad olla vandeaudiitorid või audiitorühingud, vandeadvokaadid või advokaadiühingud või tehakse seda koostöös. Kui erikontrolli läbiviijad määratakse osanike/aktsionäride poolt, kinnitavad osanikud/aktsionärid ka nende tasustamise korra. Kohtu poolt määratud erikontrolli läbiviijate tasustamise korra ja tasu suuruse määrab kohus (ÄS § 191 ja § 330).

Erikontrolli aruanne

Erikontroll on suunatud eelkõige üksikutele tehingutele ja toimingutele, mille seaduslikkuses on osanikul/aktsionäril tekkinud kahtlus näiteks igapäevase majandustegevuse raamidest väljuvad tehingud, suuremahulised vara võõrandamised, tehingud seotud isikute või seotud ettevõtetega.

Erikontrolli tulemuste kohta koostavad selle läbiviijad aruande, mille nad esitavad osanike koosolekule/aktsionäride üldkoosolekule. Kui erikontrolli viib läbi vandeaudiitor, siis selle, millisele audiitortegevuse standardile erikontrolli aruanne peab vastama, võivad osanikud/aktsionärid ise määrata erikontrolli määramise otsusega. Juhul, kui nad seda ei tee, peab erikontrolli läbiviija valima kontrolli tulemuste kajastamiseks sellise audiitortegevuse standardi, mis võimaldab saavutada erikontrolli eesmärki.

Erikontroll peab olema sisuline

Üldjuhul peab erikontrolli aruanne olema koostatud selliselt, et osanikud/aktsionärid saaksid selle alusel teha järeldusi nende asjaolude kohta, mille kontrollimiseks erikontroll määrati. Seda ei ole võimalik teha, kui kontroll ei olnud sisuline. Näiteks juhul, kui on esitatud tehingutest ja toimingutest ülevaade, kuid nende tehingute ja toimingute sisu ja seaduslikkust ei ole kontrollitud ega analüüsitud, on kontroll olnud formaalne.

Seadus ei näe ette erikontrolli aruande koostamise täpseid nõudeid, kuid need saab tuletada sellest, millised küsimused erikontrolli läbiviijale esitati, samuti erikontrolli eesmärgist, milleks on reeglina äriühingu juhtimise või varalise seisundi kontrollimine.

Erikontrolli eesmärki arvestades peab selle tulemusi kajastav aruanne sisaldama vähemalt osanike/aktsionäride poolt esitatud küsimusi, küsimustele vastamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid ja erikontrolli läbiviija võimalikult konkreetseid vastuseid küsimustele (vajadusel hinnanguna) või põhjenduse, miks ta küsimusele täpselt vastata ei saa.

Kui osanike koosolek/aktsionäride üldkoosolek ei määra erikontrolli, siis mõjuval põhjusel otsustab erikontrolli määramise kohus (ÄS § 191 lg 2 ja § 330 lg 2). Mõjuva põhjuse olemasoluks piisab, kui erikontrolli taotluse esitaja teeb usutavaks (põhistab) kahtluse olemasolu.

Erikontrollil ei ole mõjuvat põhjust juhul, kui taotlus on ilmselgelt põhjendamatu või kui taotlus ei võimalda osaühingul/aktsiaseltsil oma huvisid ja õigusi kaitsta või kui võimalik kahju, mille väljaselgitamise kontrolliga taotletakse, on kontrolli tasu suurusega võrreldes ebaproportsionaalselt väike. Mõjuva põhjuse olemasolu on oluline ka korduva erikontrolli määramise või läbiviimise küsimuse lahendamisel.

Korduva erikontrolli määramine

Kui erikontroll on olnud puudulik ning pole andnud sisulisi ega tegelikke vastuseid küsimustele, on alust taotleda uue erikontrolli tegemist nendes küsimustes, millele ei ole sisulisi vastuseid antud.

Korduva erikontrolli määramise otsustamisel tuleb lähtuda samadest kriteeriumitest nagu juhul, kui erikontrolli ei ole teostatud.

Asjaolu, et esialgne erikontroll lõppes tulemusteta ja sellele kulus palju raha, ei õigustada korduva erikontrolli määramata jätmist.

Kui osanike/aktsionäride otsusega on erikontroll määratud, on erikontrolli läbiviija ja äriühingu vahel lepinguline suhe, mille rikkumise korral on äriühingul õigus nõuda erikontrolli läbiviijalt vajadusel lepingu täitmist ehk puuduliku erikontrolli uuesti tegemist (VÕS § 108 lg 2). Samuti võib äriühing vastavate asjaolude esinemisel lepingu üles öelda või sellest taganeda (VÕS § 116 lg 1) ja nõuda vastavalt asjaoludele ka lepingu alusel makstud tasu tagastamist (VÕS § 189 lg 1). Kui äriühing seda ei tee, kannab ta riski, et tal tuleb kohtulahendi alusel kanda korduva erikontrolli kulud.

Erikontrolli ei asenda osaniku/aktsionäri õigus küsida juhatuselt ühingu tegevuse kohta teavet ja tutvuda dokumentidega. Sellise põhjendusega võib erikontrolli jätta määramata vaid juhul, kui tegu on väga konkreetse kahtlusega mingi tehingu suhtes (nt soovib osanik/aktsionär saada teada, kellega või millistel tingimustel see on tehtud), mida saab põhjalikumate eriteadmisteta hinnata ka ainuüksi dokumentidega tutvumisel. Erikontroll eeldab andmete kogumist ja nende analüüsimist ja see ei ole sama, mis dokumentidega tutvumine.

Samuti ei saa erikontrolli määramata jätmist õigustada asjaolu, et äriühingu majandusaasta aruannet on igal aastal kontrollinud audiitor, sest erikontrolli ja audiitorkontrolli eesmärgid on erinevad. Vastasel korral ei olekski võimalik korraldada nende äriühingute erikontrolli, kelle majandusaasta aruandeid on korraliselt auditeeritud. Finantsaruannete audit viiakse läbi audiitorite poolt vastavuses rahvusvaheliste auditeerimise standarditega, mis määravad olulises osas ära auditi töövõtu sisu, kuid ei pruugi vastata nendele küsimustele, mida tellija sooviks teada.

Koostanud:
Ruut & Partnerid Audiitorbüroo OÜ

Allikas:  Riigikohtu lahend nr 3-2-1-55-16
             Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-08