Tähelepanekuid 2017. majandusaasta aruannete kohta

Eesti finantsaruandluse standard“ versus Eesti hea raamatupidamistava

Majandusaasta aruannete audiitorkontrolli ja ülevaatuste teostamise käigus oli sel auditeerimishooajal tähelepanekute hulga poolest kindlaks „võitjaks“ asjaolu, et aruande koostajal (ja allkirjastajal) oli märkamata jäänud raamatupidamist reguleerivates õigusaktides toimunud viimase hetke muudatus, mis vahetas välja paarkümmend aastat kehtinud Eesti hea raamatupidamistava Eesti finantsaruandluse standardi vastu. Vastav rahandusministri määrus võeti vastu vahetult enne aasta lõppu - 22. detsembril 2017 ja kuna see rakendus tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2017, oli nimetatud muudatusel otsene mõju juba 2017. majandusaasta aruande koostamisele.  Määruse kinnitamisega viidi lõpule paar aastat varem alustatud üleminek Eesti finantsaruandluse standardile  mille tulemusena seadustati kõik Raamatupidamise Toimkonna Juhendid (RTJ). Sisuliselt ei toonud Eesti finantsaruandluse standardi täismahus rakendamine raamatupidamisarvestuses endaga kaasa suuremaid muudatusi, kuid raamatupidajate ja audiitorite tähelepanu vajas see kindlasti eelkõige just hulga raamatupidamisalaste terminite värskendamise tõttu. Samuti muutus määruse kehima hakkamisega RTJ-de järgimine Eesti finantsaruandluse standardi kasutajatele kohustuslikuks.

Audiitorkontrolli käigus tehtud tähelepanekutest saab välja tuua, et majandusaasta aruannetes oli aruande koostamise aluseks märgitud endiselt Eesti hea raamatupidamistava. Nimetatud vastuolu sai küll audiitorkontrolli käigus parandatud, kuid registrile esitatud aruannete seast võib leida siiski hulgaliselt veel selliseid, kus see paarisõnaline, kuid oluline korrigeerimine, on sisse viimata.

Et aruande koostamise aluspõhimõtted saaks aruandes kirjeldatud korrektselt, tuleb majandusaasta aruandes (mis on koostatud 1. jaanuaril 2017 või hiljem alanud perioodi kohta) asendada lisas 1, milleks on tavaliselt „Arvestuspõhimõtted“, Eesti hea raamatupidamistava  mõistega Eesti finantsaruandluse standard. Siinjuures tuleb märkida, et nimetatud mõistet kasutatakse ainsuses erinevalt Rahvusvahelistest Finantsaruandluse Standarditest, mis on käibel mitmuse vormina.

Aruande korrigeerimisel nii mõiste kui selle definitsiooni osas tuleks asendada järgmine lõik näiteks alljärgnevalt:

1)     kuni 1.01.2017 perioodide aruannetes kajastus arvestuspõhimõtetena järgmine lõik:

Ettevõtte X 2016. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti heast raamatupidamistavast. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.

2)     alates 01.01.2017 koostatud aruannetes on uue arvestuspõhimõtte kirjeldus alljärgnev (vt ka RTJ1):

Ettevõtte X 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise seaduse alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus.

Värskendatud mõisted ja terminid

Kuigi uuendatud RTJ-des muudeti rohkem nende vormi kui sisu, siis peab aruande koostaja olema tähelepanelik väljendite osas, mida nii raamatupidajad kui audiitorid on harjunud oma igapäevases kõne- ja kirjakeeles varasemalt pikemat aega kasutama. Kui muudatused olid tähelepanuta jäänud, siis võiski leida aruannetest endiselt mõisteid ja termineid, mis enam ei ole nö ametlik RTJ-de keel. Selles osas oli kindlasti kõige suuremaks korrigeerimiste kohaks ikka „kohustis“ ja „kohustus“. Selle sõnapaari ümber on olnud viimastel aastatel palju arutelu ja nii tekibki sageli küsimus, et kas neil kahel sarnasel sõnal ka tegelikult mingit vahet on?

Kui vaadata terminite seletust RTJ 1-st, siis sealt leiab selgesõnalise definitsiooni: Kohustis on raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus. Ehk siis võib mõista, et termini sisu on jäänud ikkagi endiseks. Erinevate tõlgenduste kohaselt moodustavad kõik kohustised kokku ühe suurema kohustuse. Kuna uuendatud RTJ-des on tänaseks kõikjal varasemalt kasutusel olnud „kohustus“ asendatud sõnaga „kohustis“, siis edaspidi peakski läbi aruande seda terminit ühtmoodi värskendatud kujul kasutama.

Lisaks on uuendatud RTJ-des muudetud mitmeid seni kasutusel olnud mõisteid ja termineid ning lisatud uusi täpsustavaid mõisteid.  Et kõik uus paremini meelde jääks ja näidata, et aruande koostaja on kursis muudatustega raamatupidamismaastikul, on abiks alljärgnev väike spikker:

Eesti hea raamatupidamistava mõiste	Eesti finantsaruandluse standardi mõiste
Bilansipäev	Aruandekuupäev
-	Aruandeperiood
Aastaaruande eesmärk	Aastaaruande koostamise ja avaldamise eesmärk
Kohustus	Kohustis
Bilansipäevajärgne sündmus	Sündmus pärast aruandekuupäeva
Klassifitseerimine/reklassifitseerimine	Liigitamine/ ümberliigitamine
Kontroll	Valitsev mõju
Eraldis moodustatakse	Eraldis kajastatakse
Õige ja õiglane	Õiglane ülevaade

Numbrid ei klapi

Kuigi ettevõtjaportaalis koostatavatele aruannetele rakendatakse mitmeid automaatseid kontrolle (väidetavalt on neid üle 1000), siis juhtub siiski, et numbrid bilansi-kasumiaruande ja aruande lisade vahel erinevad. Järelikult leidub ka ettevõtjaportaalis mõni koht, mida automaatselt ei kontrollita ja seetõttu võib aruandesse lipsata 1-eurone või ka mõni suurem erinevus. Selline vahe tuleb tavaliselt välja, kui kontrollida bilansi ja kasumiaruande numbreid lisadega või lisasid omavahel. Eriti tähelepanelik peaks olema siis, kui lisades kirjeldatakse numbreid täiendavate tekstidena, kus automaatsed kontrollid üldse puuduvad. Vahel juhtub ka, et numbrid on kirjutatud vales järjekorras, näiteks 55 249 asemele tekib 55 294. Siin aitab kindlasti, kui anda aruanne üle lugemiseks kellelegi, kes seal leiduvaid numbreid peast ei tea ja terava silmaga sellised vead lihtsal viisil üles leiab.

Kui aruannet koostatakse endiselt Wordi dokumendina (nt kohalikud omavalitsused) siis ei tee kindlasti halba ka aruandes esitletud summad kalkulaatoriga üle arvutada, isegi juhul kui need on Excelist otse aruandesse kopeeritud.  Väikesed, kuid aruandes ringi keerlevad vead on kerged tekkima, kui Excelis on kasutatud summasid koos sentidega ja on ümardatud täissummani või tuhandeteni. Exceli tabelite kopeerimise puhul lisandub oht, et osa infost on peidetud või üleliia, kui infona kasutatakse nö tööfailidest kopeerimisi. Kuigi audiitori seisukohalt vaadatuna ei ole 1-2 eurone vahe oluline, tuletaksin meelde ühe vanema kolleegi ütlust, kes esitas aruande lugeja seisukohast intrigeeriva küsimuse: „Kui seal isegi numbrites on 1-eurosed vahed, siis millised on veel need vead, mida võiks leida kui aruandesse süveneda?“.

Kodruskasutatavad tekstid

Kuna ettevõtjaportaalis on võimalus lihtsal viisil kasutada eelmise perioodi tekste, siis juhtub sageli, et eelnevalt kasutusel olnud tekst võetakse sujuvalt üle järgmise aasta aruandesse. Nii võib see juhtuda 10 aastat järjest - seda ka juhul kui need tekstid ei ole enam ammu asjakohased. Heaks näiteks on siin kindlasti varasemate perioodide arvestuspõhimõtete kasutamine. Vahel võibki see olla sobiv, kuid kui aruandeaastal on õigusaktidest tehtud muudatusi, siis tuleb kindlasti kõik kasutatud tekstid aruandes kriitilise pilguga üle vaadata. Tähelepanu tasub pöörata ka tekstides kasutatavatele aastaarvudele ja muudele arvnäitajatele, mis võivad ajapikku olla muutunud (nt tulumaksumäär).

Samuti on võimalik laadida eelmise perioodi tekste tegevusaruandesse. Seda võimalust kasutatakse isegi liiga sageli ja seetõttu on paljudes aastaaruannetes aastast-aastasse sama informatsioon, nii et lõpuks kujunevad neist välja „korduskasutatavad“ tekstid. Vahel ettevõtja soovibki piirduda minimaalse informatsiooniga oma tegevuste kohta,  kuid samas peab ta arvestama võimalusega, et majandusaasta aruanne on peale registrile esitamist avalik dokument ja tegevusaruannet võivad huviga lugeda konkurendid või ajakirjanikud. Seega ei ole otstarbekas kasutada majandusaasta aruandes korduskasutatavaid tekste, vaid pigem lisada igal majandusaastal juurde killuke uut informatsiooni ja eemaldada see, mis ei ole enam asjakohane.

Sündmused pärast aruandekuupäeva

Tänaseks on terminite hulgast kadunud nii „bilansipäev“ kui „bilansipäevajärgsed sündmused“ ning uue sõnakasutusega harjumine võtab omajagu aega. Lisaks terminite korrigeerimisele, tuleb aruande koostajal kindlasti üle vaadata ja/või teha järelpäringuid sündmuste kohta, mis otseselt numbrilistes näitajates ei peegeldu, kuid on ettevõtte jaoks olulise tähtsusega. Sellisteks sündmusteks on näiteks jagunemise- või ühinemisega seoses sõlmitud lepingud, algatatud või lahenduseni jõudnud kohtuasjad või tingimuslike kohustuste/nõuete realiseerumine. Tähtis on, et oluline ettevõtte tegevust puudutav sündmus ei jääks aruandes esitlemata.

Majandusaasta aruanne on iga ettevõtte avalik visiitkaart. Seetõttu tuleb selle koostamisse kaasata lisaks raamatupidajale ka ettevõtte juhatus ning võtta arvesse kõiki kehtivaid nõudeid ja reegleid. Kokkuvõtvalt võibki öelda, et järgmine aruanne tulebki informatiivsem, täpsem ja lugejasõbralikum, kui eelpooltoodud tähelepanekuid arvesse võtta.

Kersti Ruut, 
vandeaudiitor 
Ruut & Partnerid Audiitorbüroo OÜ